Sea sisefilee ahjus

Nagu ma siin maininud olen, ei ole ma suur lihasööja. Kodus aga juhtus väike kommunikatsiooni häire ning kui ma olin planeerinud abikaasale sea sisefileed valmistada, tuli välja, et ta peab päevadeks ära sõitma. Mis seal siis ikka. Söön siis ise. Päris aus olla, siis sisefileed valmistasin esimest korda elus. Mulle on alati tundunud, et selle valmistamine on nii keeruline ja oht üleküpsetamiseks on äärmiselt suur. Ega enne saa teada, kui pole järele proovinud :) Abikaasa võib vaid suud vesistada, et ära pidi sõitma :p

Ütleme siis nii, et valmis ülihea, mahlane ja paraja küpsusastmega liha, mida mina - vähene lihasööja, tõepoolest nautisin :) Oi ja see oli ka hea järgmisel päeval nii külmalt kui soojalt süües ning liha säilitas oma mahlakuse ja järgmisel päeval.

Selline mahlane liha võiks sobida ideaalselt mõne peolaua "naelaks" :)

Koostis:

500-600 g sea sisefileed

3-4 purustatud või hakitud küüslauguküünt

1 sl mett

3 sl sojakastet

veidi õli ja musta pipart

Sega koostisained omavahel. Puhasta sisefilee kelmetest ning jäta paariks tunniks toatemperatuuril marineeruma. Määri ahjuvorm võiga ning tõsta liha sinna peale ning küpseta 200 kraadises ahjus nii 20 minutit või rohkem (sõltub lihatüki suurusest). Oluline on jälgida, et liha sisetemperatuur oleks välja võtmisel 55-60 kraadi. Seejärel võta liha ahjust, mässi fooliumisse, kus siis toimub järelküpsemine järgmised 15 minutit. 

Lõika terava noaga fileest ca 1,5 cm paksused viilud ja serveeri mõne külma kastmega.

Mmm..kui hea!

Avokaado kook

Jätkan siis magusa lainel, kuid sootuks tervislikumast aspektist. Avokaado kook pärineb Katalee blogist ning on väärt järele proovimist. Koogi põhja võib kasutada ka teiste mitte küpsetavate kookide põhjana. 

Ma ei hakanud pilli väga lõhki ajama ning kasutasin vahendeid, mis kodus leidus. Agaavisiirupi asendasin meega ja kookosõli võiga ning maitse ma usun sai sama hea. Isegi abikaasa nosis ja ütles, et väga huvitav kook on :)

Koostis:
Põhi:140g purustatud sarapuupähkleid (sobib ka india pähkel)
1 dl kookoshelbeid
2-3 dl mandlijahu
2-3 spl kookosõli (sobib ka või)
1,5 dl kivideta datleid
1 laimi riivitud koor

Täidis:
5 tk küpset avokaadot
5 spl. agaavisiirupit (sobib ka mesi)
2 tk laimi mahla ja riivitud koor
0,5 tl ehtsat vaniljepulbrit
1-2 dl sulatatud kookosõli (sobib ka või)

Kõigepealt tee valmis põhi. Purusta kõik koostisained mis vaja blenderis ja sega kokku. Võta küpsetuspaberiga kaetud 24 cm läbimõõduga lahtikäiv koogivorm. Suru segu ühtlase kihina vormi põhja. Pane põhi täidise valmimiseni külmkappi tahenema.

Sulata kookosõli ja jäta see jahtuma. Riivi laimikoor ja pigista mahl ühte suuremasse kaussi, kuhu mahub kogu täidis. Lõika avokaadod pooleks, eemalda seeme ja tõsta sisu lusikaga välja. Purusta saumiksriga ühtlaseks massiks, lisa vanilje ja agaavisiirup. Pane alguses siirupit vähem ja proovi, kas sobib, vajadusel lisa juurde. Lõpuks lisa sulatatud ja jahtunud kookosõli ning mikserda veel veidi.

Vala täidis vormi ja silu ühtlaseks ning pane külmkappi tahenema vähemalt 6 tunniks. Kõige parem saab siis, kui hoiad kooki üleöö. Enne serveerimist kaunista riivitud laimi koore või purustatud pähklitega ning lisades veel tervislikke marju.

Mustika-šokolaadi muffinid

Vat see on alles retsept! Muffinid on sama pehmed ja värsked ka kolmandal päeval. Nüüd võiks küsida, kuidas need küll ka kolmandal päeval järgi on... Ega ei oleks, kui oleks kodus olnud. Sai need õhtul valmis tehtud ja ei õnnestunud kreemi kohe peale lisada, sest pere pisimuna tahtis kogu täit tähelepanu vaid endale. Nii, et kui plaanin midagi vaaritada, siis pean leidma selle hetke, et printsessi kõrvalt seda teha :) Üldiselt see ka õnnestub.

Aga jah, tegemist on väga mõnusate pehmete muffinitega. Ja miks mitte asendada mustikad mõne teise marjaga.

Allolevast kogusest sain 12 muffinit.

Koostis:

2 muna

2 dl suhkrut

2 tl küpsetuspulbrit

2 tl vanillisuhkrut

125 g toasooja võid

2 1/2 dl keefiri

4 dl jahu

ca 50-70 g tumedat šokolaadi

1 spl kartulitärklist

0,5 spl suhkrut

175 g mustikaid

Kreem:

80 g toasooja võid

80 g tuhksuhkrut

65 g toorjuustu

Soojenda ahi 180 kraadini. Vahusta munad suhkruga. Lisa küpsetuspulber, vanillisuhkur, või, keefir ja jahu. Sega korralikult läbi ühtlaseks massiks. 

Täida pool muffinivormist. Sega omavahel kartulitärklis ja 0,5 spl suhkrut, lisa mustikad ja sega korralikult läbi, et mustikad korralikult kaetud oleksid.

Pane igasse muffini vormi tükike tumedat šokolaadi ja mustikad. Nüüd lisa igasse vormi veel mõned supilusikatäied taigent.

Küpseta 20-30 minutit. Samal ajal valmista kreem. Mikserda või ja suhkur õhuliseks kreemiks ca 6 min keskmisel kiirusel. Siis mikserda juust eraldi kausis enne kui võimassile lisad. Tõsta toorjuust võikreemi sisse ja mikserda ca 20 sek.

Lase muffinitel jahtuda ning kaunista kreemi ja mustikatega.

Kanavorm feta ja sidruniga

Suhteliselt kerge ja maitsev õhtusöök valmib kartulist, kanast ja fetajuustust. Sidrun annab mõnusa värskuse vormiroale.

Koostis:

ca 6 kartulit

õli

ca 450 g kanafileed

200 g fetajuustu

150 g kirsstomateid

0,5 sidrunist pressitud mahl ja riivitud sidrunikoort

50 g oliive

1 dl rõõskkoort

soola ja pipart

veidi oreganot

Koori kartulid ja lõika need õhukesteks viiludeks, pane need kaussi ning määri need õli ja soolaga kokku. Aseta kartuliviilud ühe kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 200-kraadises ahjus 10 minutit või kuni need on pehmed, aga mitte krõbedad. Seejärel vooderda võitatud ahjuvorm kartulilaastudega nii, et küljed ja põhi oleks kenasti kaetud.

Prae pannil kergelt väikesteks tükkideks lõigatud kana, maitsesta soola, pipra ja sidrunimahlaga ning aseta seejärel kartuli peale. Lõika kirsstomatid pooleks, murra fetajuust väiksemateks tükkideks. Laota mõlemad vormi, ja lisa ka oliivid. Maitsesta kuivatatud oregano ja riivitud sidrunikoorega ning vala peale ka rõõskkoor.

Küpseta 200 kraadi juures nii 20 minutit.

Kahjuks jõudsin pilti teha alles siis, kui vormist kolmveerand oli juba nahka pistetud :D

Bubert

Bubert nagu ka lumepallisupp on roog lapsepõlvest. Antud retsept on nn laisa perenaise sulest :) Kuna üldjuhul tuleks munavalge ja -kollane eraldi vahustada, siis mina seda buberti valmistamisel ei tee. Miks? Nimelt proovisin mõlemat varianti. Kui munad olid eraldi vahustatud, tekkisid bubertisse väikesed munatükid, mis mulle ei meeldinud. Küll aga seda ei juhtu siis, kui mune eraldi ei vahusta ning antud juhul saab ka bubert rutem valmis ning maitseb mulle kordades rohkem. 

Samas kirjutavad erinevad retseptid, et bubert tuleks maha jahutada ja kisselliga süüa. Jah, ma tegin ka nii, kuid buberti maitse ei ole sugugi enam nii hea, kui on soojalt. Seega armastan ma bubertit soojalt ja tänu sellele on see juba mitmendat hommikut järjest mu kõhtu täitnud :)

Koostis 1-le:

5 dl piima

0,5 dl mannat

2 muna

1 spl suhkrut

0,5 tl vanillisuhkrut

veidi soola

Kuumuta piima potis kuni keemiseni. Lisa manna ja lase veidi paisuda keskmisel kuumusel. Piima soojenemise ajal vahusta munad koos suhkru, vanillisuhkru ja soolaga. Kui piim on tasakesi keema tõusnud, võta esmalt mõned lusikatäied kuuma piimamanna segu ja sega munamassi sisse ning seejärel kalla see mass potti (otse piima sisse kallates on oht saada omletitükkidega piim). Kuumuta mõned minutid vaiksel tulel kogu aeg segades. 

Serveeri soojalt või külmalt (koos kisselliga) - nii kuidas isukest on :D