reede, 30. september 2016

Koduküpsetatud sai


Leiva tegu on meil peres väga au sees olnud juba päris mitmeid kuid. Väike vaheldus ei tee paha ja seetõttu otsustasin küpsetada juuretisest saia, mille algne retsept pärineb Ragne blogist. Õnnestus väga hästi. Abikaasa sõnul küll tegemist pigem sepikuga (tumedam toon tuleb sellest, et kasutan täistera nisujahu), kuid maitseb siiski hästi.

Koostis:
väike peotäis leivajuuretist
3 dl vett
2 tl soola
2 sl suhkrut
8-10 dl jahu


Sega juuretis veega ning jäta umbes 3 tunniks käärima. Seejärel lisa sool ja suhkur. Hakka tasapisi lisama jahu, ise pidevalt sõtkudes. Lisa jahu nii palju, kuni tainas käte küljest lahti tuleb (tainas peab jääma pärmitaina-paksune).

Määri võiga 1,5l keeksivorm ning aseta tainas vormi. Silu veega pealt siledaks ning jäta sooja kohta ca 5 tunniks kerkima. Seejärel küpseta 180 kraadi juures 40-45 minutit (küpsemise ajal pintselda paar korda veega). Pintselda ahjust väljavõttes saia pealt võiga ning jäta rätiku alla rahunema.


neljapäev, 29. september 2016

Kuivatatud õunad

Ka sel aastal on meid õnnistatud rohke õunasaagiga. Kui eelmine aasta olid õunad enamasti ussitanud, siis sel aastal ei ole ma veel ühtegi ussi õunas kohanud :) Õunakookide tegemine on täistuuridel ning kohe kohe hakkan ka erinevaid õunamoose tegema. Nendest siis hiljem, kui toode reaalselt ka juba purgis.

Praegu aga otsustasin järele proovida kuivatatud õunte tegemise. Meenus, kuidas vanaema puupliidi peal õunu kuivatas, no kui raske siis on mul seda elektriahjus teha. Mnjaa, protsess on ise päris pikk, kuid endal ei olegi muud teha, kui õunad koorida, südamik eemaldada ja viilutada, sest pliit teeb kuivatamistöö ise ära.

Pole aimugi, mis õunasordiga meil tegu on, kuid valmivad need septembri lõpp-oktoober ja on väga väga mahlased ja krõmpsud.



Praeahjus kuivatades katta küpsetusplaat paberiga ja asetada sellele ühekordse kihina õunatükid. Algsoojus võiks olla 80-85 kraadi. 

Normaalselt kuivatatud õuntest ei tule pigistades mahla ja nad ei murdu painutades, vaid püsivad elastsena. Pärast kuivatamist hoida õunu 2-3 päeva lahtiselt ja segada aeg-ajalt.

teisipäev, 20. september 2016

Porrune sea sisefilee

Jätkan taas sea sisefilee teemadel. Sel korral valmis notsu porru ja uskuge või mitte - rosinatega. Üldiselt ma ei armasta rosinaid toidu sees, kuid antud roas on nad nii head ja annavad huvitava maitsenüansi notsule. Toit valmib kiirelt ning sobib igati argiõhtutesse.

Koostis:
500-600 g sea sisefileed
1 suurem porru 
sool
must pipar
2 dl 35% rõõska koort
2 sl puljongit
1 tl kaneeli
suur peotäis seemneteta rosinaid

Lõika sea sisefilee 4 cm paksusteks viiludeks, mulju peopesaga lapikumaks, maitsesta soola ja pipraga ning prae võis. Kui lihatükid on kergelt pruunistunud, tõsta need kõrvale. Lõika porru juppideks ning prae neid samal pannil mõned minutid. Lisa rõõskkoor, puljong, kaneel ja rosinad. Kuumuta kergelt läbi. Tõsta lihatükid uuesti pannile, kuumuta 5 minutit.

Serveeri keedetud kartuliga.

Viiruste peletaja

Sügis on samahästi kui juba kohal ning ka esimesed külmetushaigused on põetud. Et järgmisi külmetushaigusi ennetada, valmistasin tervisepommi, mida tuleb siis sügisel-talvel tarbida.

Koostis:
2 sidrunit
500 g mett
pöidla pikkune ingver

Segu valmistamiseks pese sidrunid ja tükelda need. Seejärel koori ingver ja haki see. Pane mõlemad klaaspurki ja lisa mesi, veendu, et purki jääks veidi veel ka ruumi. Lase sel päevake seista nii, et sidrun ja ingver saaksid endast kõik selle parema vabastada. Seejärel sulge purk õhukindlalt ning pane see külmkappi üheks-kaheks kuuks seisma. Pärast kahte kuud peaks segu olema kui tarretis.

Täiskasvanud peaksid segu tarbima 2 spl päevas, lased 1-2 tl päevas. Kui segu tundub kange, võib tilga veega lahjendada.

Prantsuse õunakook


Päris pikk paus on siin viimasest postitusest. Suur osa ajast läheb pisikese pesamuna peale, kes on otsustanud, et ta peab 6 kuuselt juba kõndima :) Samas on ka see põnev väljakutse mulle kui täiskasvanule, kes peab valmistama lapsele eraldi toitusid. Jah, olen ostnud ka poest valmistoite, kuid paistab, et kodune toit maitseb rohkem - eriti veel lõhe-köögiviljapüree.


Aga see selleks. Õunapuu on taas sel aastal õuntest lookas ja jätkan õunakookide valmistamisega. See aasta on plaanis ära proovida ka mahlategu, kuid sellest siis edaspidi. Prantsuse õunakook pärineb Sille blogist. Kook tuleb küll väga õhuke, kuid on mahlane ja hea. Võib katte koguseid ka kahekordistada :), siis ka küpsetamise aeg pikeneb.

Põhi:
125 g toasooja võid
1,5 dl tuhksuhkrut
1 muna
2 dl jahu
noaotsaga soola

Kate:
õhukesi õunaviile (valge klaar), nii et terve koogipind saab kaetud ühekordse kihiga.
3 munakollast
1 dl suhkrut
2 tl vaniljesuhkrut
1 pk (200 ml) vahustatud vahukoort

Põhja jaoks vahusta toasoe või suhkruga, lisa muna, seejärel sool ja jahu. Pane tainas toidukilesse pakituna kaheks tunniks külmkappi.

Katte jaoks vahustada munakollased suhkru ja vaniljesuhkruga, lisada vahukoor.

Lahtikäiva koogivormi küpsetuspaberiga kaetud põhjale laotada põhja taigen. Tainas jääb hästi pehme, lusikaga saab laiali ajada. Panna ahju ja küpsetada 10 minutit. Siis võtta ahjust välja ja katta õunaviiludega ja valada üle kattega. Tuleks küpsetada 175 kraadises ahjus 40-50 min.