Kookospiima marinaadis kalkunikintsuliha

Eile postitas üks sõber FB puhkuse pilte Phuketist. Oi, kus tahaks ise päikest ja silitavat sooja tuult oma nahal tunda :) Kui end väliselt selle mõnuga ei saa poputada, siis otsustasin, et teen seda seesmiselt, valmistades kerge suvise õhtusöögi. Retsepti leidsin siit.

Koostis:
500 g Rannamõisa jahutatud kalkunikintsuliha
ca 0,5-1 dl kookospiima
2 sl valgeveiniäädikat
kimbuke värsket koriandrit
pipart, soola

Lõika kalkuni kintsulihast väiksemad suupärased tükid ning pane karpi. Vala peale kookospiim (niipalju, et kintsulihatükid saaks sellega kergelt kokku), lisa äädikas, hakitud koriander ning näpuotsatäis pipart. Sulge kaanega ning raputa, et kõik saaks ühtlaselt marinaadiga kokku. Lase maitsestuda jahedas ööpäev. Seejärel küpseta grillil liha valmis, vahetult enne grillimist maitsesta soolaga.

Salat sai ka suviselt kerge: kirsstomatid, kurk ja kollane paprika hapukoore ja maitseainetega.

Kohupiimakook õuntega

Avades täna külmiku, vaatas vastu avatud kohupiimapakk, mis lausa lunis, et teda ära söödaks. Ega ma ei lase seda endale kaks korda öelda :) Ja nii sündiski alljärgnev kook.

Koostis:
3 muna
175 gr tuhksuhkrut
300 gr kohupiima
75 gr toorjuustu
4 sl hapukoort
2 õuna
1 sl fariinisuhkrut
1 sl võid
1 sl jahu
0,25 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl vanillisuhkrut

Põhi:
75 gr sulavõid
25 mandlit
160 gr Digestiv küpsised

Määrisin koogivormi (21x14) võiga. Purustasin Digestiv küpsised ning mandlid blenderis ning segasin selle sulavõiga ühtlaseks massiks ja katsin sellega vormipõhja. Panin selle ahju 180 kraadi juurde küpsema 10 minutiks. Koorisin ja tükeldasin õunad ning kuumutasin need pannil võis ja fariinisuhkrus keskmisel kuumusel nii 5 minutit. Seejärel tõstsin õunad koogivormi.

Kloppisin munad tuhksuhkruga lahti. Lisasin kohupiima, toorjuustu ja hapukoore. Peale mõningast segamist lisasin jahu koos küpsetuspulbriga ning ka vanillisuhkru. Kui taigna ühtlane mass saavutatud, valasin vormi ning pistsin ahju. Küpsetasin 180 kraadi juures 45 minutit.

Kook jäi mahlane ning mandlitükikesed koogipõhjas andsid mõnusa krõmpsuva tooni.

Saiavorm õunte ja kohupiimaga

Iga nädal tuleb ette olukord, kus mõni saiaviil läheb prügikasti, kuna uus ja värskem sai on ju nii palju maitsvam. Sel korral oli suisa pool pakki teravilja röstsaia üle ning mis muud sellega peale hakata, kui teha nädala alguses üks maitsev saiavorm. Jälle midagi uut mulle. Meenusid ema valmistatud saiavorm ja mõte sellele juba tekitas süljenäärmete aktiivset tööd :)

Koostis:
0,5 pk röstsaia (röstimata kujul)
300 gr kohupiima
3 õuna
1 sl fariinisuhkrut
1 sl võid
0,5 dl suhkrut

Munapiim:
3 muna
1 dl suhkrut
3 dl piima

Peale:
2-3 sl kaneeli

Määrisin koogivormi mõõdus 21cm x 14cm võiga. Tükeldasin saia kuubikuteks ning pool kogusest panin vormipõhja. Sulatasin pannil 1 sl või, lisasin sinna kooritud, tükeldatud õunad ja fariinisuhkru ning lasin nii 7-10 min keskmisel kuumusel küpseda. Tõstsin õunad koogivormi saiakuubikute peale. Õuntele valasin peale kohupiima ja suhkru massi ning sellele veel sai peale viimane kiht saiakuubikuid.

Vahustasin munapiima jaoks munad suhkruga ning lisasin piima. Segu valasin vormi. Saiakuubikud peaksid jääma kaetud. Kui munapiimast jääb puudu, võib piima juurde valada. Enne ahju panemist, riputasin vormi üle kaneeliga ning katsin fooliumiga. Küpsetasin 200 kraadi juures 50 minutit, millest viimased 15 min oli vorm ilma fooliumita, et saiakuubikud kenasti pruunistuksid.

Veidi jahtunud saiavorm koos külma piimaga on nostalgia omaette :)

Sült rohke lihaga

Saingi hakkama! Minu esimene blogi postitus ... hurraa. Blogi loomine on olnud viimane nädal mu peakeses rändamas ja ma lihtsalt pidin selle ära tegema. Eesmärk on vaid üks - panna siia üles roogasid koos retseptidega, et teistkordsel valmistamisel ei peaks enam mööda neti avarusi seiklema ja just seda õiget otsima. Elan lihtsalt ja lihtsuses :)

Oma söögi valmistamiskire avastasin juba aastaid tagasi, kuid siis ei olnud suurt vajadust midagi põnevat katsetada. Nüüd, kus mu elus on hea isuga abikaasa, siis toidu valmistamine on äge gastronoomiline seiklus :)

Avastan ennast valmistamas roogasid, mis on minu jaoks just see esimene kord. Põnev on kätte võtta retsept, mida kunagi ei ole teinud ja end sellega mingil määral proovile panna.

Nii et mu elu esimene blogi, mu esimene blogi postitus ja mu esimene postitatud retsept - mu esimene sülditegu :)

Koostisainete otsimisega oli tükk tegu. Rootsis on raske leida seajalgu :) Aga õnneks on olemas ju sõbranna, kellele helistada ja nõu küsida. Ja nii, peale kahepäevaseid otsinguid, leidsin need sõradki poest üles. Abikaasa ilmselt saab mind kirjeldada peale seajalgade pakendi kätte haaramist, kui last, kellele viimaks ometi on keelatud šokolaadi antud :)


Koostis:
1 seakoot
2 seajalga
700g sea kaelakarbonaadi
400g kanafileed
1 sibul
2 porgandit
3 loorberilehte
10 pipratera
2 sl soola
vett

Soovitatakse küll liha eelmisel õhtul külma vette panna, kuid ebaõnnestunud "jahilkäigu" tõttu mul see ei õnnestunud. Samas tagant järele ei näe isegi vajadust leotamise järele. Liha potti pannes jälgida, et vett oleks nii palju, et liha oleks kensti kaetud, nii 2-3cm pealegi. Lasin potikesel keema hakata ning siis algas usin vahu rookimine. Kui vahuralli oli lõppenud, siis lisasin potti kooritud porgandid, kooritud ja neljaks lõigatud sibula, loorberilehed, pipraterad ning 1sl soola. Jätsin poti väikesele kuumusele (õrnad mullikesed on märgatavad) podisema veel 3,5 tunniks. Sellega oli garanteeritud, et liha oli kontide küljest lahti. Lubatud on vett vahepeal juurde valada, kui see on viimaks liialt aurustunud.

Kui liha oli juba kontide küljest lahti, tõstsin selle potist välja ja kurnasin puljongi. Porgandi viilutasin rõngasteks ja laotasin kausi põhjadesse ning liha tükeldasin ära. Pekki lisasin vaid minimaalselt. Tailiha hinnatakse meie peres rohkem :) Puljong tuli uuesti keema lasta. Oluline on siin maitsta vedelikku. Isegi, kui see tundub soolane, siis sült tarretumisel kipub magedaks jääma. Ma lisasin siin veel 1 sl täie soola. Kui puljong keema hakkas, lisasin liha sinna hulka ning lasin korraks uuesti keema tõusta.

Ja siis kohe kaussidesse ja peale jahtumist külmkappi. Oi kui maitsev see sült sai! Abikaasa on väga aus toidu osas ja mida paremat saab veel olla, kui kuulda tema suust "väga hea!"

Mõnusat mitme tunnist vaaritamist!